Tagasivaade Kantoni laada pikale teekonnale
Kantoni laat, tuntud ka kui Hiina impordi- ja ekspordikaubamess, on toimunud 1957. aasta kevadest. Sellest on saanud ulatuslik rahvusvaheline kaubandusüritus, millel on pikim ajalugu, kõrgeim tase, suurim ulatus, kõige täielikum kaubavalik, suurim külastajate arv ja laialdane jaotus riikides ja piirkondades, parimad tehingutulemused ning parim maine Hiinas. Seda tuntakse kui "Hiina esimest näitust".
Kantoni laat toimub Hiinas Guangzhous igal kevadel ja sügisel ning seda korraldavad ühiselt kaubandusministeerium ja Guangdongi provintsi rahvavalitsus ning seda korraldab Hiina väliskaubanduskeskus. Kantoni laada arendusprotsessi saab jagada mitmeks etapiks:
Esimene Kantoni laat toimus 1957. aasta kevadel endises Hiina Nõukogude Sõpruse hoones, kus esitleti üle 10 000 kaubaliigi 13 professionaalsest väliskaubanduse peakorterist ning osalema meelitati 1223 ostjat 19 riigist ja piirkonnast. Esimese aasta tehingute summa ulatus 86,86 miljoni USA dollarini. Esimene Kantoni laat loodi edukalt ja sellest sai kiiresti Hiina ekspordi ja välisvaluutatulude peamine kanal, avades Hiinale kanali suhtlemiseks maailmaga.
Järgnevatel aastakümnetel toimus Kantoni laada toimumiskohas mitu ümberpaigutamist ning näitusesaali pindala suurenes kümneid kordi, järk-järgult laienedes ulatuselt ja suurendades oma mõjuvõimu. Ülestõusu tee näitusesaali ehitus algas 1958. aastal. Alates 1965. aastast moodustasid Kantoni laada iga-aastased eksporditehingud üle 30% Hiina aastasest väliskaubanduse ekspordist. Aastatel 1972 ja 1973 ületas see osakaal 50%. Pärast Liuhua tee näitusesaali valmimist 1974. aastal toimus siin 35.–103. Kantoni laat.
2006. aastal toimunud 100. Kantoni laat oli laada jaoks oluliseks verstapostiks. Alates 101. istungjärgust 2007. aasta kevadel on kaubandusbilansi edendamiseks loodud Kantoni laadale impordinäituste alad ja ametlikult muudetud nimi "Hiina impordi- ja ekspordikaubalaadaks".
2024. aasta seisuga on Kantoni laadal üle 60 aasta ajalugu. Selle aja jooksul ei edendanud see mitte ainult Hiina ja maailma riikide vahelisi majandus- ja kaubandussuhteid, vaid sai ka oluliseks sümboliks Hiina avanemisest ja integreerumisest maailmamajandusse.